Usundid: Budism-Hinduism-Islam-Kristlus Hiina peamised arenguetapid * Müütilised viis dünastiat. Neoliitikum, põllumajanduslikud asundused Huanghe jõe orus. * Shang-Yingi dünastia 1765-1122 e.m.a. Pronksiaeg, linnad, orjandus, niisutussüsteemid, ratas, kiri, oraakliluud. * Zhou dünastia 1222-476 e.m.a. Feodalism, raud, klaas, Kong-zi ja Lao-zi, feodaalne killustatus. * Zhangguo - Sõdivad riigid 475-221 e.m.a. Filosoofid. * Qini dünastia 221-207 e.m.a. Hiina impeeriumi teke, legism. * Hani dünastia 206 e.m.a.- 220 m.a.j. Impeeriumi laienemine, indiast levib budism, avastatakse paber. * Kolmevalitsus ja kuus dünastiat 222-589. Poliitiline disintegratsioon, barbarite sissetungid, taoismi ja budismi suur populaarsus. * Sui dünastia 589-618. Hiina taasühendamine. * Tangi dünastia 618-907. Kultuuri õitseng, trükikunst, eksamid, kaubandus laieneb India ookeanile. * Songi dünastia 960-1279. Neokonfutsianism, manufaktuuri-tööstuse algmed, kompass,
karistusi, kuivõrd eeskuju. Inimliku eetika, riigi ja ühiskonna ülesehitus algab perekonnast, pojalikkuse ja vennalikkuse kasvatamisest. Konfutsiusele järgnenud sajanditel tekkis Hiinas palju õpetusi, mis otsisid vastuseid samadele küsimustele: mis on inimene, mis on inimese koht ühiskonnas ja riigis ning missugune peaks olema ideaalne riik. Koolkondade ja mõttesuundade rohkuse järgi hakati seda aega hiljem nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt) suhtusid Konfutsiuse õpetusse kriitiliselt, pidades seda liiga elitaarseks, mis hoolivat ainult õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a
hävitab puu.Viie elemendi õpetus on olnud kasutusel paljudel vana hiina mõttealadel, meditsiinis, muusikas, sõjanduses jpm. Raamatus "Hani dünastia ajalugu ?, peatükis "Lühiandmed filosoofide kohta ? koondab kõik filosoofilised suunad 10-le, milledest põhilised on 6, mida nimetab Sima Qian "6 koolkonda ?: teenistujate koolkond -- konfutsionism (zhujia), moistide koolkond -- motism (mojia, Mo Di), daosistide koolkond -- taoism (daojia), seadusemeeste koolkond -- legism (fajia), sofistide/nominalistide koolkond -- "nominalism ? (mingjia) ja yin-yang õpetuse pooldajad või koolkond (yin-yang-jia). Igaüks neist suundadest läbis oma tekkimise, arenemise ja kihistumise etapid. Zhanguo ajastut peetakse traditsiooniliselt Hiina vaimses ajaloos klassikaliseks perioodiks: laialdane ja avatud ideede võitlus, mida ei kitsendanud mingi ametlik ideoloogiline dogma. Ei enne ega pärast seda ei saanud Hiina ühiskond tundma sellist
annaabi.ee 
