Seega võime rääkida riig põhifunktsioonide teatud põimumisest, omavahelisest suhtlusest. Selline funktsioonide jaotus eeldab nende täpset piiritlemist ja tasakaalustamist. Näiteks haldusele ei tohi muutuda omaette eesmärgiks õigusloome või õigusemõistmine. Siit tõusetub ka probleem pädevuse täpsest jaotusest, mis tagaks riigiorganisatsiooni efektiivse ja demokraatliku funktsioneerimise. Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite
Seega võime rääkida riig põhifunktsioonide teatud põimumisest, omavahelisest suhtlusest. Selline funktsioonide jaotus eeldab nende täpset piiritlemist ja tasakaalustamist. Näiteks haldusele ei tohi muutuda omaette eesmärgiks õigusloome või õigusemõistmine. Siit tõusetub ka probleem pädevuse täpsest jaotusest, mis tagaks riigiorganisatsiooni efektiivse ja demokraatliku funktsioneerimise. Haldusele on põhiseaduslikult üle antud teatud osa legislatiivfunktsioonist. Nii on põhiseaduse § 109 järgi Vabariigi Presidendil, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral õigus anda seaduse jõuga seadlusi. Vabariigi Valitsusel on põhiseaduse § 87 punkti 6 alusel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite
Erinevate funktsioonide väljundid: o Oma põhifunktsiooni, haldusfunktsiooni täitmisel annab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusakte. Iga põhifunktsiooni akt on selle funktsiooni akt materiaalses mõttes. Seega haldusaktid formaalses mõttes on materiaalselt mõistetud haldus-, legislatiiv- ja jurisdiktsioonilised aktid. o Osa legislatiivfunktsioonist on üle antud administratsioonile, selle põhjuseks on ajafaktor (nt. kriisiolukordadega) ja kogu riikluse arengu eripära kaasajal (sotsiaalne elu nõuab pidevat reguleerimist, kui seda mitte jaotada on parlament ülekoormatud). Antud akte nimetatakse materiaalseteks seadusteks. o Administratsioon täidab teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Selle
annaabi.ee 
