1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom. RIIGIORGANITE STRUKTUUR, FUNKTSIOONID NING PÄDEVUS Rahvas kui kõrgeim riigiorgan Kõrgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivõimu: ¤ riigipea ja/või esindusorgani valimisega ¤ rahvahääletus ¤ rahvaalgatus
1) legislatiivorganid; 2) eksekutiivorganid Viimase liigituse puhul tuleb arvestada, et : 1) iga haldusorgan (täidesaatva riigivõimu organ) subordineeritud süsteemis on alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks ning temast endast kõrgema tasandi suhtes eksekutsioonitasandik 2) õigusaktide hierarhias (käsitleme õiguse osas) iga kõrgema õigusjõuga õigusakt on alama õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi (ühe ja sama organi) puhul omakorda legislatiivse iseloomuga õigustrakendava üksikakti suhtes, millel on siis üldakti suhtes eksekutiivne iseloom. § 2. ESINDUSORGANITE MOODUSTAMISE ALUSED (VALIMISSÜSTEEMID: prof. R. Taagepera põhjal - vt Taagepera, Shugart, 74.) P.1. VALIMISÕIGUS Valimisõigus on demokraatliku ühiskonna üks aluseid
annaabi.ee 
