Õiguse eitamist või skeptilist hoiakut nim õiguslikuks nihilismiks. Baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. MÕISTED Objektiivne õigus – õigusnormide kogum, üksikutest õigusnormidest struktureeritud õiguskord, law, Recht Subjektiivne õigus – õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim, nt volitus otsustada teatud asja üle ehk õigustus, right, subjektives Recht Legislatuur – seadusandlik võim, võtab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt – seadus ja määrus Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid – loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus, käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid – nt põhikiri, põhimäärus Õiguse akt – nii üldakt kui üksikakt
riigi kui jaotaja funktsioonidest, mis nõuavad pidevat ja põhjalikku õiguslikku reguleerimist. Siit ka alternatiiv, kas osa õigusloomest anda üle administratsioonile või jätta kogu legislatiivfunktsioon parlamendile, mis toob paratamatult kaasa viimase nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse ülekoormamise ja seadusandluse kui protsessi aeglustumise. Kaasaegsed riigid on läinud esimest teed. Seega võtavad haldusorganid vastu legislatiivakte ehk teiste sõnadega öeldes annavad nad õigusakte, mis sisaldavad õigusnorme (on legislatiivfunktsiooni sisuks). Selliseid administratsiooni poolt antud akte nimetatakse ka materiaalseteks seadusteks. Administratsioon täidab teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Selle teostamisel annab ta jurisdiktsioonilisi ehk õigusemõistmise akte. Näiteks kui politseiprefekt teeb haldusõiguserikkumise asjas otsuse, siis on see jurisdiktsiooniline akt materiaalses mõttes
riigi kui jaotaja funktsioonidest, mis nõuavad pidevat ja põhjalikku õiguslikku reguleerimist. Siit ka alternatiiv, kas osa õigusloomest anda üle administratsioonile või jätta kogu legislatiivfunktsioon parlamendile, mis toob paratamatult kaasa viimase nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse ülekoormamise ja seadusandluse kui protsessi aeglustumise. Kaasaegsed riigid on läinud esimest teed. Seega võtavad haldusorganid vastu legislatiivakte ehk teiste sõnadega öeldes annavad nad õigusakte, mis sisaldavad õigusnorme (on legislatiivfunktsiooni sisuks). Selliseid administratsiooni poolt antud akte nimetatakse ka materiaalseteks seadusteks. Administratsioon täidab teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Selle teostamisel annab ta jurisdiktsioonilisi ehk õigusemõistmise akte. Näiteks kui politseiprefekt teeb haldusõiguserikkumise asjas otsuse, siis on see jurisdiktsiooniline akt materiaalses mõttes