Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks1 Kui vaadelda Rooma tsiviilprotsessi üldiselt, leiame, et iseloomulik oli kahe staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2 1 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine · Ristiusu kiriku tugevdamine
kinnitust ehk vastava kohtuotsuse. Alles positiivse kohtuotsuse korral võib tõepoolest asuda otsust täitma. Rooma tsiviilprotsessile oli iseloomulik, et see toimus kahes staadiumis: in iure ja in iudicio. Tõenäoliselt moodustas see kahe staadiumiga protsess kõige alguses küll vaid ühe, ent üsna pea arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli eriti oluline formulaarprotsessi puhul, ent tekkis siiski juba legisaktsioonilise protsessi puhul. Tõenäoliselt tekkis see vabastamaks kuningat ja preetorit liigsetest ametiülesannetest. Sest kui preetor pidi tegelema nii õigusliku küsimuse kui ka tõendatusega, oli seda kõike mingil hetkel talle liiga palju. In iure staadium toimus algselt kuninga ees, hiljem sai kuninga ülesanded endale preetor. See toimus ametlikus kohtupidamise kohas ning preetor otsustas, kas hageja taotlus on põhimõtteliselt selline, millele tuleb anda õiguslik kaitse. Tänapäevases
annaabi.ee 
