riigifunktisioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäeval sellises riiklikult organiseeritud õigusriigis on riigivõimu kandjaks rahvas. Nagu on ka sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1:"Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Antud sätte puhul on väga oluline osa legitiimsusel. Kuna riigivõim peab olema rahva pool legimiteeritud, ei tohi Eestis riigivõimu teostada isikud ega organid, kellega Eesti rahval puudub legitiimne side. Formaalseteks tunnusteks õigusriigis loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust;õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Võimude lahusus ehk riigivõimu jaotamine erinevatesse vormidesse. Seadusandlik(parlament),täidesaatev(valitsus ja
ei jäta ruumi alternatiivseteks tõlgendusteks auditooriumi poolt, erinevateks meedia ja kultuuri kasutamisviisideks, indiviidi aktiivsus puudub täiesti. Poliitökonoomia uuringu keskpunktis on meediainstitutsioonide omandi- ja kontrollisuhted ning majandusliku konteksti surve ideoloogilisele taastootmisele. lähtutakse eeldusest, et selleks, et garanteerida maksimumkasum, üritab massimeedia vältida ebapopulaarseid vaatekohti ja jälgida kõige laiemalt aktsepteeritud ja legimiteeritud väärtusi ning eeldusi. Lähenemise põhilised autorid: Peter Golding, Graham Murdock, Nicholas Garnham, Dallas Smythe (auditooriumi kaubastumine) ja Herbert Schiller (ringhäälingu rahvusvaheline kommertsialiseerumine). uuringud keskenduvad meedia omandi- ja kontrollisuhetele (st võimusuhetele), aga ka meedia(kaupade) tootmis-, levitamis- ja tarbimisprotsessidele. massimeedia on eeskätt majandusüksus, millel on nii otsene majanduslik roll
annaabi.ee 
