interaktsioonist läbi dramaturgilise analüüsi. Tema uuringute teised valdkonnad hõlmavad sotsiaalset korda ja interaktsiooni, tunnete haldamist, institutsioonide tähtsust ja stigmasid. (Wikipedia 2012) E. Goffmani teadlaskarjääri põhirõhk jääb 60ndatesse aastatesse, kui ta töötas Berkeley (California) ülikoolis koos kuulsa ameerika sotioloogi G. Blumeri poolt kokkupandud sotsioloogide meeskonnaga: D. Legget, M. Lipset, N. Smelser, U. Peterson jt. (Kravtsenko 1997) Goffman on kirjutanud hulgaliselt etüüde ja esseesid. Materjali nende jaoks kogus ta Ameerika linnadest, jälgides vahetult invaliidide ja eluheidikute elu, psühhiaatriahaiglaid, kasiinode külastajaid jne. Jälgimise eesmärgiks oli uurida inimeste käitumist nende igapäeva elus, ainult selle kaudu saab Goffmani arvates mõista inimloomust ja sotsiaalset elu. Ta
Miks ma seda ülesannet teen? Sisemine (asi ise on tema jaoks huvitav/vajalik) versus väline (tehakse välise tagajärje pärast) motivatsioon. Õppimisprotsess ja tulemused on seesmise motivatsiooni puhul erinevad. Seesmist seost loovuse, süvitsimineku heade tulemustega, välist seostatakse pealiskaudsema õppimise ja kehvema tulemusega. Inimestel vajadus tunda end kompetentsena, autonoomsena või seotuna. Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory; Dweck & Legget, 1988; Ames, 1992; Nicholls, 1984; Midgley et al. 1998; Elliot & Harackiewicz, 1996) Meisterlikkusele versus sooritusele suunatud eesmärgid Erinevad standardid, millele tuginedes inimesed hindavad oma sooritust, edu ja ebaedu Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) Võimekus Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine Sisemine versus väline kontrollikese, püsivus, kontrollitavus
annaabi.ee 
