Ühiskond, mis siirdub diktatuurilt-demokraatiale. Muutused poliitikas: 1) loodi palju uusi parteisi 2)rahvas sai valimisõiguse 3) kohtusüsteem korraldati ümber 4) õiguskantsler pandi ametisse 5)rahva võim(osalus valitsemises) 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ühetgi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. Legetiimsus-seaduslikkus. Võim peab olema legetiimne e õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.Efektiive valitsus suudab arvestada kõigi rühma huve. Jätkusuutlik valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. Rahvastik väheneb ja vananeb. Sündimus on suremusest madalam. Mõnes riigis jällegi ülerahvastatus. Võõrtööjõu
intervatsioon võeti vastu high-leveli panel on challenges. Responsibility to protect- riigil kui kogukonnal on vastutus kaitsta. Kui ÜRO ei saa sellega ühiselt hakkama, siis sellises olukorras sekkuda, vastutus kaistsa, tähendab seda, et seda saab teha näiteks NATO või mõni üksik riik. Mis puudutab ÜRO enda reformi, siis see high leveli raport on pühendatud sellele küsimusele, ja pöördetakse tagasi legitiimsuse ja efektiivsuse küsimuse juurde. (power- efektiivsus ja challange- legetiimsus). Lõpptulemusena on Peaassamblee kaotanud elujõu ja ei tegele nende probleemidega, mis on antud olukorras olulised. JN vajab suuremat usutavust, legitiimsust, ja presentatiivsus , mida me temalt ootame. Legitiimsuse printsiip on defitsiit, enam ei ole, nüüd on Inimõiguste Nõukogu. Eksisteerib vajadus konsentreetitud suunatud tegevuse üle. Inimõiguste komisjon (nüüd Nõukogu) kui räägitakse inimõigustest, teatud määral see kriitika IK , mille liikmeteks olid riikide esindajad
annaabi.ee 
