Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes takistus suureneb. 8. Ülijuhtivus, aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse. 9. Pooljuhid. p- ja n-juhtivus. Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni. N-pooljuhis asub elektronidega täidetud nivoo juhtivustsooni põhja ligidal; elektronid suudavad kergelt keelutsoonist juhtivustsooni liikuda. Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus).
süsinikku. Korrosioonikindluse tõstmiseks on lisatud kroomi, niklit, titaani, mangaani. 2. Kuumustugevad terased struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu, lisatud kroomi, volframi, molübdeeni, allumiiniumi ja titaani. 3. Keemilise koostise järgi: · Süsinikterased suure ja väikse C sisaldusega, · Legeteeritud terased madalalt- (lisandeid <3%), keskmiselt- (lisandeid 3...5%), kõrgelt legeteeritud (lisaneid >5,5%), 1. Legeteeritud vedruterased lisatakse mangaani, kroomi, vanaadiumi (elastsus ja tugevus), 2. Legeeritud tööriistaterased lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani (ei ole keevitatavad), 3
annaabi.ee 
