kauaks üheks lemmikraamatuks. Gandhi objektiivsest idealismist lähtuv eetika jäi luuletaja eluhoiakule omaseks, mõjutades ka tema hilisemaid arusaamasid ja otsustusi. Sellel taustal kiindus ta 1950. aastail ootuspäraselt eriti Albert Schneitzeri isiksusse ja töödesse. Sajandi kolmanda kümnendi teine pool ja põhiosa 1930. aastaist on Marie Underi loomingu kõrgaeg. Üksteise järel ilmuvad lüürikakogud ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ballaadid- ja legendikogu ,,Õnnevarjutus". Ja taas lüürikaraamatud : ,,Lageda taeva all" ja ,,Kivi südamelt". See on see tuumik, mida G. Suits pidas eneseleidmise klassikaliseks kõrgustikuks nii Underi enda loomingus kui ka selleaegses luulepildis üldse. Viimane polnud proosa pealetungist hoolimata kaugeltki vaene, kui vaid meenutada J. Semperi, J. Kärneri, H. Visnapuu, J. Barbaruse, A. Alle, J. Sütiste ja teiste luuletegevust. Sügavusi ja kõrgusi leidub
Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel ööl" ,,Geçen Ýlin Son Gecesinde", 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Að Liman), 1970; jutustus ,,Dante juubel" ,,Dante'nin Jubiley", 1970, legendi-, novelli-, näidendikogu Inimeste inimene "A Person's Person" (Adamýn Adamý), 1977; romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus", "The Sixth Floor of the Five-Story Building" (Beþmrtbli Evin Altýncý M rt b si), 198120. Eesti keelde on seni tõlgitud kaks juttu ,,Dante juubel" (LR 1975) ja ,,Kontakt" (LR 1981). Romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" ilmus 1979