kohta. Minu arust oli äärmiselt põnev lugeda seda, kuidas nende kuue inimese elud omavahel põimusid, teadmata kui lähedal nad tegelikult teineteisele elasid. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani mõtlema see, et mulle meeldib see, et ma ei ela enam linnas. ,,Maurer mäletas vanu linnaosi, viiekümnendaid aastaid jälkide pätibandedega, krahvideks, vürstideks ja kuningateks hüütud kambapealikute legendaarsust, veel enam, ta mäletaks ka viiekümnendate aastate alguse (või veel varasemat) kõmujuttu salajastest vorstivabrikutest, mis töötlevad inimliha." Linnas on palju rohkem kuritegevust ja kahtlaseid jõukude liikmeid, kui seda on linnast väljas. Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama
pensionil olles, külastas ta erinevaid linnu, käis pidudel, nautis oma kõrget staatust ning oli alailma purjus. Oma arrogantse käitumise ning kõrgliku olekuga ei saanud ta endale just palju sõpru, ent tähtsate ametimeestega sai ta hästi läbi. Kuigi oma alamatesse suhtus ta üleolevalt. Näiteks ütles ta kord oma teenrile Jochenile: „Jochen, sa hoorapoeg, homme lasen ma su nülgida!“. Henning von Glinenstain oli mees, kes kasutas ära oma legendaarsust ja poisitsiooni ning veetis mõnusalt reisides aega. Kuigi ta ei olnud lahke, näiteks kauples ta kullasepalt ketti poole hinnaga ning ta ei meeldinud paljudele, siis oma lõpu leidis ta siiski vana sõjaoponendi käe läbi. 5. Teose miljöö Raamatu tegevus toimus keskaegses Tallinnas. See oli aeg, mil Tallinn, koos selle gildide ja kloostritega õitses. Samuti oli Tallinn väga tihedalt seotud Lääne-Euroopaga ja selle rikkus aina kasvas.
annaabi.ee 
