käigus metallis tekkib martensiitmuutus. Selline jahutamine kahe erineva ja kergesti kontrollitava kiirusega (soolavanni temperatuuri kontroll on lihtsam, kui detaili temperatuuri määramine) vähendab sisepinged ja karastusdeformatsioonid. Meetodi peamiseks puuduseks on detaili suuruse piirangud, süsinikuteraste detailide maksimaalne mõõt on 10 mm, legeerterastel 20 30 mm. Jahutamisel kuumas soolavannis suuremate detailide keskosas jahutuskiirus jääb alla kriitilisest kiirusest, mille tulemusena osa austeniiti muutub perliidiks ja jääb pehmeks. 5) Isotermkarastus, joon. 14.1, kõver 4, erineb astekarastusest sellega, et detail hoitakse sulasoolavannis temperatuuriga 250 350 0C kuni austeniidi täieliku lagunemiseni. Isotermkarastuse tulemusena
Sõltuvalt sellest, milline oli terase keemiline koostis. Kroomteras on ferriit sajaprotsendiliselt, nikkelteras on austeniitteras. Üks suur liigitus on veel kasutusotstarbe järgi. Mis otstarbeks kasutatakse. Kaks suurt gruppi. Süsinikteraste puhul on piiriks 0,7% C-sisadust. 0,7% C-d on konstruktsiooniterased ja üle 0,7 on tööriistaterased. Legeeritud teraste puhul on see piir natuke ebamäärasem. Legeerterastel konstruktsiooniterased jäävad põhimõtteliselt samasse -0,7%. Tööriistaterased sõltuvad sellest, kus seda tööriista kasutatakse. Kui kasutatakse löökinstrumente (nt vasar), siis suur süsinikusisaldus teeb terase hapraks. Tähendab, ei tohi kasutada suurt süsinikusisaldust, et oleks suurem sitkus. Siin on piiriks kuskil 0,4% Viimane legeerteraste liigitus on eriomadustega terased. Korrosioonikindlad ehk roostevabad terased. Selleks, et teras oleks roostevaba, on
Mida aeglasem jahutus seda väiksem on kalduvus karastuspingete ja pragude tekkele. Jahtumiskiirus valitakse ka läbikarastatavuse ja kriitilise jahtumiskiiruse järgi. Mida suurem läbikarastatavus ja väiksem kriitiline jahtumiskiirus seda kiiremini võib terast jahutada. Läbikarastatavus sõltub detaili mõõtmetest ja südamiku kriitilisest jahtumiskiirusest. Süsinikterastel on väiksem läbikarastatavus ja legeerterastel on suurem läbikarastatavus kuna nendel on kriitiline jahtumistemperatuur oluliselt väiksem. Vesi Levinum jahutuskekkond jahutamisel on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii temperatuuripiirkonnas 650-550 kraadi( austenniidi lagunemine) kui ka temp vahemikus 300- 200 kraadi ( martensiidi teke). Viimases peitubki vee kui karastuskeskkonna puudus. Siinjuures avaldab veetemperatuur mõju selle jahutamisvõimele, eriti temperatuuripiirkonnas
annaabi.ee 
