kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi). Vastavalt tabelile on otstarbekas kasutata teriku materjali M20 ISO jaotuse järgi, mis on mõeldud terase, terasvalu, kuumuskindlate teraste, hall- ja legeermalmi põhiliste treimisoperatsioonide sooritamiseks. Kuna nõutud pinnakaredus kuulub poolpuhta töötluse alla siis kasutatakse terikul plaati mille kuju vastavalt ISO standardi järgi on M. See mõeldud poolpuhtaks ehk siluv töötlemiseks ning kasutatakse pärast koorivat töötlust Joonisel 2 on toodud detaili kõik töötlemist vajavad pinnad jämejoonena. Järgnevalt kirjeldan ülevaatlikult nende pindade töötlemiseks vajalikke operatsioon lõiketöötlusel.
Grafiidi osakeste kuju tähise järel näidatakse kõik legeerelemendid Mendelejevi tabeli tähistega nende sisalduse kahanemise järjekorras, kõigi elementide tähiste järel samas järjekorras iga elemendi sisaldus keskmiselt protsentides, näiteks: L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3%. S – NiSiCr 20 5 2 – keraja grafiidiga malm, Ni – 20%, Si – 5%, Cr – 2%. Malmide tähistsüsteemi EN 1560 kohaselt tähistatakse legeermalmi koostise järgi, näiteks EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2 on liblegrafiidiga (L), austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu, 2% Cr. Abrasiivkulumiskindlate malmide liigitähis EN 12513 (2001) kohaselt on GJN. Liigitähise järel näidatakse malmi Vickersi kõvadus, näiteks EN GJN-HV600 on malm (GJ), milles puudub grafiit (N) ja mille Vickersi kõvadus on 600. 3. TERAS, TOOTMINE. Terased on raua sulamid, mis sisaldavad süsinikku piires 0,05-2,14%
annaabi.ee 
