sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutati paavsti poolt kokku kutsutud eri maade kõrgvaimulike kogunemistel – kirikukogudel. Katoliku kiriku hierarhias olid paavstist järgmised kardinalid, kes määrati sellesse ametisse eluajaks. Kardinalid valisid konklaavil pärast paavsti surma või tagasiastumist eneste hulgast uue katoliku kiriku juhi. Kiriku oli keskaja
Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Esimene teadaolev diplomaatiline kirjavahetus: nn. Amarna kirjad (14. saj. e. Kr.) Egiptuse ja Kaananimaa valitsejate vahel. Vana-Kreeka linnad: ajutised saadikud, püsiv diplomaatiline esindus puudus. Proxenos : Vana-Kreeka linnakodanik, kel olid erisuhted mõne teise linnaga. Aprocrisiarius (responsalis ): mõne ilmaliku või vaimuliku resideeriv esindaja hilisantiikajal ja varakeskajal Ida-Rooma keisri juures Legatus saadik Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Vana- ja keskajal kujuneb välja nn."suurte" ja "väikeste" saatkondade, saadikupuutumatuse mõiste. Valitseja kantselei tegeleb diplomaatia ja protokolli koordineerimisega. Olulisel kohal dokumentide talletamine arhiivides, admete süsteemne kogumine. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Kaasaegse diplomaatia sünd 13. - 14. sajandi Põhja-Itaalia linnriikides (Milaano,Toskaana,Veneetsia)