Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas tiivil seaduste realiseerimise menetlust*31 ja kes seetõttu peavad selliste otsuste demokraatlikuks legitimee- rimiseks järgima eksekutiivvõimu tipu juhiseid.*32 Eelkirjeldatud printsiip vastandub nõukogude kriminaalmenetluses kehtinud kollektivistlikule spetsiaal- ideoloogiale, mille alusel laienes legaliteediprintsiip ka kohtule, s.t ka kohus pidi kuriteo tunnuste ilmumisel ise koheselt kriminaalmenetlust alustama.*33 Seadusliku karistusnõude realiseerimise menetluse alustamine eeldab, et riigivõimule on saanud teatavaks selline karistatav käitumine. Faktiliste asjaolude väljaselekteerimine ja menetluse algatamise otsustamine on esimene otsus selle kohta, kas konkreetsel juhul tuleb kedagi karistada. Tegemist on samuti primaarse
sõltumatusest. Erinevad prokuratuurisüsteemid on välja kasvanud eri õiguskultuuridest ega ole ühtset mudelit, mis sobiks kõikidesse riikidesse. Nii erineb prokuratuuri roll riikides, kus on kasutusel inkvisit- siooniline kriminaalmenetlus, suuresti nendest, kus on esiplaanil võistlev menetlus. Samuti on suured eri- nevused selles, kas prokuröril on eeluurimises juhtiv roll või mitte. On õigussüsteeme, kus kehtib täielik legaliteediprintsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi (kehtib oportuniteediprintsiip*8). Mõnes riigis on vandekohus või osalevad professionaalsete kohtunike kõrval ka tavakodanikud (kaasistujad), mis avaldab samuti mõju kriminaalmenetluse reeglitele ja prokura- tuuri ülesannetele. Mõned riigid lubavad erasüüdistust, teistes on süüdistusmonopol prokuratuuril. Ühte-
annaabi.ee 
