Kui poes ei ole välismaa kingi, siis mujal ikka on. - underground kultuur - kirjanduses markantsem näide almanahhid kui varem olid kirjanduslikud, siis laine hetkeks vaibub, 70- 80ndatel uus laine, palju ilmsemalt seotud poliitilise dissidentlusega. - noorsookultuuri muutumine - sünkroonis läänekultuuri muutumisega. Tuleb peale punkrokk ja punkkultuur teostab ristlainetust. Noortekultuuris võiks märgata, mis legaliseerub ja mis mitte. Hipid on kahtlased, pikad juuksed legaliseerub, Ruja on legaalne (progerock). Aga punkkultuur ei legaliseeru kunagi. - Pingete valla pääsmised ilmnevad 1980. Ahel algab sellest, et stagnatsiooni aeg, imelik näiline vaikelu, aga seal hakkab midagi hullemaks muutuma, 1978 vahetatakse välja parteijuht Käbin uue juhi Vaino vastu ja 78. aastast alates algab sisuliselt venestamise laine Eestis. See tähendab seda, et vene keele kasutamist hakatakse propageerima, tehakse kakskeelseid lasteaedu. Idee, et koolid
Sellega peetakse silmas teatavat meelelahutuslikku proosat. Püsitakse realistlikul pinnal ja liigutakse väliseid asju mööda. o Underground muutub o Noorsookultuur muutub – noorsookultuur muutub progerokiga ning loomulikult mängib rolli Ruja fenomen. Kirjanduse jaosk on vast tähtis, et sõnaline kultuur progerokikultuuris saba oluliseks. Progerokk on midagi kahtlast, kuid see legaliseerub. Pärast seda tuleb pungliaine ning see ei saa enam legaliseeruda – tekitab konflikte. Pungikultuur küll teeb mingeid katseid ameltikku kutluuri jõuda, kuid see on seotud kuidagi vastasseidusega. Vastasseisud hakkavad jälle kuidagi üksteise peale ladestuma. o 1980 – vastasseisude välja plahvatamise aeg. Esiteks Nõukogude Eesti partei juhtkonnas on toimunud vahetus ja eesotsa oli saanud K. Vaino. Ta hakkas läbi viima venestamispoliitikat
annaabi.ee 
