KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist
- Innocentius III andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata ristisõdijaid, määrata ametisse piiskopeid jms, tunnustas Mõõgavendade ordut ja andis neile Templiordu ordureeglid Isel. kirikuelu juhtimise süsteemi: * kardinalid e. paavsti kuuria --> järgmine paavst: kirikuelu keskvalitsus, valis välja järgmise paavsti * legaadid (paavsti saadikud eriül.ga.): kui kusagil oli vaja lahendada mingeid küsimusi, siis paavst saatis selleks oma legaate * kirikukogu: tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus paavst kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid * bulla (paavsti vormistatud seisukohavõtt): ametlik seisukoht, paavsti arvamus * kirikukümnis: kiriku ülalpidamiseks koguti raha, see moodustas ühe kümnendiku maksja sissetlekust Mõisted: märter usu pärast kannatanu ja hukatu ketserid kristlased, kelle printsiibid läksid põhiseisukohtadest lahku abt/abtiss munga-/nunnakloostri pea
Ofilius, Cascellius ja Tubero arvavad, et legaadina on jäetud kõik see, mis perekonnapea endast (nende asjade hulgast) maha jättis. Labeo kiidab selle otsuse heaks ja see on õige.) Testamendi liikide ja seadusejärgse pärimise kohta loe Ilus, 10 ptk. Peale testamendi on pärandajal võimalik teha ka teistsuguseid varalisi korraldusi, mis puudutavad üksikuid esemeid, teatud rahasummasid jne. Rooma õiguses eristati kahte liiki üksikõigusjärglust: legaate, mille üle andmine oli kohustuslik ja fideikomisse, mis algselt olid pärijale juriidiliselt mittekohustuslikud, kuid printsipaadi perioodi algusest hoolitsesid preetorid selle eest, et fideikomisse täidetaks. Legatum itaque est donatio quaedam a defuncto relicta (Inst 2, 20, 1 – legaat on teatud kink, mis on surnu poolt (legaadina) jäetud). Sõna „fideikomiss” teket seletatakse väljendiga fidei alicuius committere”mis tähendab „kellegi teise truudust usaldama” ja oli algselt