**Märkused- õigustloova akti põhitekstis ei soovitata kasutada, kasutatakse üldjuhul lisade puhul, et millise sätte, sätete juurde vastavad lisad kuuluvad. 5. Viitenormid, mõiste, liigid, kasutamise põhimõtted? Eesmärgid- ökonoomsus- võimaldab vähendada õigusaktide mahtu, kordamisi jne ja viidete kaudu pääseb mõjule õiguskorra süsteemsus. Peavad olema formuleeritud selgelt ja täpselt, et tagada õigusselgus.Viitenorm kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi rakendajat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis esinevate tühikute täitmiseks. 2 liiki- otsesed ehk ebaehtsad ning kaudsed ehk ehtsad. Otsesed jagunevad- siseviited ja välisviited.Viidatakse konkreetsele sättele, selle osale või konkreetsele õigus- aktile või selle osale.Välisviidete puhul tuleb välja tuua ka avaldamise ametlik allikas. Kaudsed ehk ehtsad - ei viidata konkreetsele õigusaktile, vaid kas vastavale õigusinstituudile
teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Juhtivkomisjon võib koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks seletuskirja, milles antakse ülevaade eelnõuga pärast teise lugemise lõppemist tehtust. Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. 16. Viitenorm Kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi realiseerijat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis leiduvate tühikute täitmiseks. Viitamise puhul viidatakse teise normi abstraktsele teokoosseisule või õiguslikule tagajärjele. 17. Nõuded viitamisele Lubatud ainult otsene ja kaudne viitamine. Otsene viide teisele seadusele või selle sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta
annaabi.ee 
