Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad).Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt. On kasutusel ka meie positiivses õiguses. Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Seega sätestab normatiivakt üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on adresseeritud abstraktsetele hulgale subjektidele.Õigustloova akti õigusteoreetiline määratlemine. Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust
Tegemist kahe õigusnormiga. Kollisiooni puhul tuleb alati rakendada õiguslikku tagajärge. 61 Teema 7: MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTED. Õigusmõisted võivad olla: Täpsed mõisted või määratletud: o Väga täpsed mõisted on aja ja koha mõisted (päise päeva ajal). o Vähem täpseid mõisteid on defineeritud legaaldefinitsioonidega (nt üldine asi) o Ei ole määratletud, kuid nad on igal üksikul juhul määratletavad (nt kinnisel territooriumil on käimine keelatud) Määratlematud mõisted üldine huvi, ohu korral, vajaduse korral, jne. Määratlemata õigusmõistetega on tegemist, kui õigusnorm piiritleb õiguslike tagajärgede eeldused, abstraktsed koosseisulised tunnused väga üldises plaanis.
annaabi.ee 
