Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas, karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp. Nii mõnestki mälestustest selgub, et vits polnudki juhuslik kaunistus, vaid seda läks mõne nähvi andmiseks tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija. Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust, leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980. aastatel hakkas vohama pühadekaartidele albumide kirjutamine. See komme oli populaarne nii linnas kui maal. 7 Maagilisi tavasid jõulude ajal Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik
välja. Neid ühendas üks ühine elamus. See meenutus on sissejuhatuseks sündmusele, mis kirjeldab Taavi külaskäiku Ivo juurde. Ivo Saarloo töötas joonistajana väiksemas reklaamifirmas. Ühel laupäevaõhtul, kui Taavi oli poole oma vabast päevast kontoris istunud, seejärele Ingalilliga, oma tüdruksõbraga, tülli läinud, helistab Ivo ja kutsub Taavi enda juurde külla, põhjuseks külaline Eestist. Vastu tahtmist võtab Taavi kutse vastu, üllatuseks ootab ees tüdruk nimega Airi Leeviku, kes on Rootsis ekskursioonil. Noormees tunneb ennast kohmetuna, tahab tüdruku käest väga palju erinevaid küsimusi küsida ning temas tärkab armastus Airi vastu. Ivo naine Monika on rootslane ning ei mõista, mida tähendab Eestis elava eestlase külaskäik pagulastele ning üritab sellest aru saada. Airi peab lahkuma ning Taavi saadab teda. Teekonnal suhtlevad nad palju ning Taavit hämmastab Airi vabameelsus. Nad naudivad kõrgel mäe otsast vaadet, ent äkitselt kuulevad nad karjet
annaabi.ee 
