Oli üldteada, et eestlased ei suhtle venelastega ja vice versa. Nüüd aga lõhuti seegi, mis 2007. aasta kevadeks tasapisi tekkinud oli, ning lükati võimalus kahe rahvusgrupi lähendamiseks määramatusse (aga kindlasti kaugesse) tulevikku. Kui provokatsioonid pronkssõduri ümber jätkusid, otsustas riik panna ausamba juurde ööpäevase nähtava politseivalve. Sõnum oli lihtne: meie käes on võim ja jõud. Loomulikult ei aidanud säärane jõudemonstratsioon kaasa pingete leevenemisele, vaid niihästi suurendas lõhet, mõistmatust, närvilisust ja emotsioone kui ka kahandas rahumeelse lahenduse võimalust. Ühesõnaga valitsus tegi kas tahtmatult või tahtlikult kõik vajalikud sammud, et konflikti esile kutsuda. Sest kui pronkssõduri väärtustajatest maaliti meedia abil pilt kui vähese haridusega ja primitiivse intellektiga ning agressiivselt meelestatud marginaalsest rühmast (keda pole küll vähe, kuid ikkagi palju vähem kui meid eestlasi
Komisjoni eesmärk on olnud määratleda vastutus inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest, mis pandi toime Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal. Komisjon märgib, et pärast Stalini surma 1953. aastal toimus Nõukogude reiimi teatav üldine leevenemine; isegi sedavõrd, et inimsusevastaste kuritegude määratlus ei ole enam kohaldatav. Seetõttu ei ulatu komisjoni uurimused reeglina ajaliselt kaugemale 1950. aastate keskpaigast. Kummatigi möönab komisjon, et vaatamata mainitud leevenemisele jäi olukord Eestis kuni iseseisvuse taastamiseni repressiivseks. Kuigi selle hilisema ajajärgu sündmuste uurimine ei kuulu komisjoni ülesannete hulka, tervitame me Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese otsust rajada instituut, mille ülesanne on nimetatud perioodi dokumenteerimine. See annab praegustele ja tulevastele põlvkondadele võimaluse mõista tingimusi, milles nende vanemad ja vanavanemad olid sunnitud elama üle poole sajandi.
· Eriti kiire oli majanduskasv 1920.aastate teisel poolel Ameerikas. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele. · Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusuteel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis kaasa tuua kriisi. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · Majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumine aitas kaasa välispoliitiliste vastasseisude leevenemisele. · 1925.aasta lõpul toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri · Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal