PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Drenaaz siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist. 5) Soostumine mullatekkeprotsess, mis leiab aset liigniiskuse tingimustes. Kaasneb kas leetumisega, lessiveerumisega, näivleetumisega jne. Alati kaasneb millagagi. Soostumisel on 2 etappi: a) gleistumine Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Eesti mullad I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või
pruunid näivleetunud mullad LPg, pruunid näivleetunud gleimullad LPG b) heledad näivleetunud mullad L(P), gleistunud heledad näivleetunud mullad L(P)g, L(P)G. Levivad need mullad valdavalt Lõuna-Eestis. On happelised, valdavalt kihisemine puudub. Vajavad lupjamist ja ülavee likvideerimist. Dranaaz siin hästi ei toimi. Siin on vaja sügavkobestamist. 5) Soostumine mullatekkeprotsess, mis leiab aset liigniiskuse tingimustes. Kaasneb kas leetumisega, lessiveerumisega, näivleetumisega jne. Alati kaasneb millagagi. Soostumisel on 2 etappi: a) gleistumine Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Muldade klassifikatsioon Suurimaks ühikuks on tüüp. Eesti mullad 09.09.09
annaabi.ee 
