vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme. 5) Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid. Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui mujal vees. Samuti võib tekkida maasäär Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad. Lained purustavad või kannavad ära setteid ning seetõttu moodustuvad sinna rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Randadele on kahjulik ka inimtegevus: Sadamate ehitamine, laevandus,
Poolas asub ka Bledowi kõrb, mis asub lõuna Poolas ning mille suurus on 32 km2 . Bledowi kõrb on üks viiest kõrbest terves Euroopas ning kõige soojem sellel laiuskraadil. (Ibid.) Poola madalikud paiknevad kolmes eri piirkonnas. Põhjas asuvad need Läänemere rannikul. Rannajoone pikkus on 500 km, kus on laia liivaribaga mererandu. Paljudes kohtades on tuul vorminud ka liivast luiteid. Samuti on lained liiva rannalt merre lükanud ning ehitanud sellest pikki tammitaolisi sildu ehk leetseljakuid. Üksikutes kohtades on meri kallast uuristades tekitanud rannajärsakuid. Ranniku idapoolses osas aga laiub lauskmaa, mille on kujundanud Wisla lisajõed ja kanalid. (Ibid.) Poola suurimad jõed on Odra ja Wisla, mis mõlemad suubuvad Läänemerre. Wisla, mis on Poola pikim jõgi 1047 km, voolab sundimatult paljude tammide kaudu läbi maa keskosa ning tema kaldaid on kindlustatud vaid linnades. Jõgi on kesk- ja alamjooksul laevatav
annaabi.ee 
