kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne
kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri linnuseid. Levima hakkas ka kristlus. Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis
Novgorodi I leetopiss (1069, 1149, 1215 jne) , , (1338) Rooma paavstide kirjad (1255, 1275) Wathlandia (ja Ingria) Henriku Liivimaa kroonika (13. saj.) Waiga (vrd leetopisside ) 18.ndast sajandist saadik on neid uuritud (Trefurt, Tumanski, Öpik, Sjörgen, Köppen), Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5
- see on vana ja uue keele küsimus. Eri keeltes kasutati nimesid erineval viisil. Kui me räägime eesti keeles keskaegsest Revalist, siis see on märk asjatundmatusest. Juba kõige esimeses pikemas kirjapanekus - 1536 on kirjas Tallinna linn. Sageli saksa keelsed kohanimed on vanemad kui eesti keelsed, saksa Reval pärineb muinas-eesti kohanimest Revala. Tartu, saksa Dorpat. Keskaegsetes dokumentides on ta kirja pandud ld keeles Darpatum?. Vana-Vene leetopissides kannab Tartu nimetus Jurjev. Väga paljude Eesti kohanimede puhul, kui tegemist maakohaga on kunagine küla mõisastatud ja sellisel juhul sks jäi käibele kunagine eesti kohanimi, eesti keeles hakati seda kohta nimetama aga mõisniku perekonnanime järgi. Kohanimed on olnud paljukeelsed ja see keeleküsimus, mitte uue ja vana keele küsimus. Eesti keeles tuleb kasutada eesti k nimetusi. Kuidas spetsiiline perioodi Eesti keskaeg on ajalooteaduses loodud
annaabi.ee 
