Leetumine on mulla elementaarprotsess, so mulla alumosilikaatsete ja savimineraalide lagunemist huumushapete toimel ja laguproduktide välja- ja sügavamale uhumine. Antud koha muld on nõrgalt leetunud muld. Leetumine on siin arenenud nõrgalt, kuid samuti on kamardumine nõrk. See on tingitud sellest, et kuivadel liivadel orgaaniline aine hapendub võrdlemisi kiiresti ning ainult väike osa temast läheb huumusainete moodustamiseks. Leetmuldadena on karbonaadivaesel või sügavalt leostunud pinnakattesetetel kujunenud automorfseid muldi, mis profiili ulatuses ei sisalda karbonaate või sisaldavad neid 4 sügavamates horisontides. Lõuna-Eestis karbonaatsus väheneb lõuna suunas. Mulla happeline reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,5- 6,5 piires). MULLAHORISONDID.
tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas kasutatakse rohkem mulla määramise tunnuseid epipedonid e. huumusprofiilid, kliimaolud. USDA-le on iseloomulik laboratoorsete andmete kasutamine mullanimetuste määramisel. Mullanimetuste kombineerimine sufiksitest loob sageli raskestiloetavaid ja süsteemile iseloomulikke nimesid. Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline) 1947 algas suuremõõtkavaline 1:10000 mullastiku kaardistaine. Maa boniteet enne 1970. a. mullastikukaardil, pärast maade hindamise kaartidel. 1970..
annaabi.ee 
