põhirepertuaar, mida esitasid artistid kontsertidel ja mida lauldi ka omaette pereringis. Ühe osa sellest moodustasid rahvusliku ärkamise aegsed laulud 19. sajandi lõpust, sealhulgas Eesti Vabariigi hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille avalikku esitamist võidi veel mõni aasta varem karistada kui huligaansust. Lisandusid laulva revolutsiooni kaasaegsete artistide esitatavad poplaulud eri zanrites (rokk, folk jm). Ülipopulaarseks sai Mattiiseni- Leesmendi loodud tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", mis põhines osalt saja aasta taguste rahvuslike koorilaulude töötlustel. Nüüdisajastatud sõnad rõhutasid rahva ühtehoidmise ja traditsioonidele toetumise tähtsust ning juhtisid samal ajal tähelepanu aktuaalsetele probleemidele, nagu riigivõimu hoolimatus ja kasvav migratsioon. Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida sageli kümnetesse tuhandetesse ulatuv publik kaasa laulis, nii mitmesugustel
Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest. Sinimustvalged lipud olid rahval kaasas ja sellest päevast peale jäi lipp avalikku kasutusse. Rahvusvärvide väljatoojad olid Margus Kasterpalu, Eerik-Niiles Kross ja Tiit Pruuli. 14. mail 1988 Tartu levimuusikapäevade kontserdil Tähtvere lauluväljakul kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisi laule ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd ja edaspidi väärikalt kanda kui rahvuslikku pühadust. 4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe.
24.02.1988 - Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva Tammsaare pargis. Kompartei muutus seepeale ärevaks. Parki saadeti Mati Talvik ja ETV võttegrupp. Neil õnnestus kokku tulnud rahvas Estonia kontsertsaali meelitada. 13.04.1988 - Savisaar ja Lauristin avaldasid Rahvarinde idee. 1988 kevad - Muinsuskaitse selts korraldab Tartus muinsuskaitse päevad. Tänavatele tuuakse ka Sini- Must-Valged lippud. Tartu Muusikapäevadel kõlavad esimest korda Alo Matiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud. 16.06.1988 - Kohalt võetakse maha EKP I sekretär Karl Vaino ja asendatakse Vaino Väljasega. Pilistveres asutatakse ERSP. 1988 suvi - toimub esimene Rock Summer. Legaliseeritakse rahvussümbolid. 16.07.1988 - EKP Esimeseks sekretäriks saab Vaino Väljas. 53 17.07.1988 - Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud miiting. Sealt saadeti Eestlaste delegatsioon NLKP XIX Partei Konverentsile
annaabi.ee 
