hüüdnimest (Venelase Jaak) või isanimest (Mardijaagu Hans). Lisanimi ei olnud inimesele ametlikult kinnistatud, vaid oli pigem nagu tema aadress. Nii võis mees nimega Hanso Jaani sulane Toomas olla mõnes hilisemas sissekandes juba Jürihanso Jaani sulane Toomas. Perekonnaseisudokumendid:Kirikuraamatud peaaegu kogu kirikuarhiiv kiriku majanduslikku olukorda kajastavad arveraamatud, kroonika- ja meetrikaraamatud, leerilaste ja armulaualiste nimekirjad, kihluste registrid ja personaalraamatud. Kõige olulisemaks allikaks perekonnaloo uurimisel on meetrikaraamatud sündide (ristimiste), abiellumiste (laulatuste) ning surmajuhtumite (matuste) registrid. Meetrikaraamatute süstemaatiline pidamine levis Euroopas 16.sajandist. Meetrikaraamatuid peeti kuni 1832.a kirikuseaduse jõustumiseni suhteliselt vabas vormis, nii, nagu pastor paremaks pidas.
Hurdast-vaimulikust on tugevam soov inimesi ilmalike teadmistega varustada, samuti tema huvi eestlaste mineviku vastu ka kodumaalt kaugemal. Nii võtabki üle poole numbrist enda alla ülevaade sellest, kuidas tekkisid Peterburis eesti kogudus, kirik ja kirikukool. See ülevaade hõlmab ajavahemikku Katariina II valitsemisest kuni 1849. aastani ning jääb pooleli. Veel antakse lehes kirikuraamatu põhjal koostatud tabel sündide, surmade, leerilaste ja laulatatud paaride arvu kohta aastail 1803-33. Eesti rahvuslik ärkamisaeg ja ajakirjandus 1880ndad. Eduard Vilde Kui järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algusaastaks loeme Perno Postimehe sündi 1857, siis alates Sakala tulekust 1878 hakkab Eesti- ja Liivimaal ilmuma teisigi ajalehti, mida toimetasid nimekad rahvuslikud tegelased: Karl August Hermann (Eesti Postimees, Postimees), Ado Grenzstein* (Eesti Postimees, Olevik), Jaak Järv (Virulane), Jakob Kõrv (Valgus)
annaabi.ee 
