aurum, M. phlei, M. smegmatis, M. fallax. · Aeglaselt kasvavad: M. africanum, M. asiaticum, M. avium, M. gastri, M. leprae, M. tuberculosis, M. ulcerans jne. Metabolism · Mükobakterid on metaboolselt väga võimekad, sest nad ei kasva mitte ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa kasvab ka metanoolil. Patogeensed mükobakterid · Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. · Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a Tuberkuloos · Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. · Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul. Sealt levivad
ainult suhkrutel ja alkoholidel, vaid ka süsivesinikel, nii alifaatsetel kui ka aromaatsetel. Osa 12 kasvab ka metanoolil. M. smegmatis kasvab kemolitoautotroofselt H2 + CO2 peal. Nad kasvavad ka gaasilistel süsivesinikel etaanil ja propaanil. Patogeensed mükobakterid. Perekonnas Mycobacterium on 2 ohtlikku patogeeni: tuberkuloosi- ja leepratekitaja. Tuberkuloositekitaja avastas R. Koch 1882. a. Tuberkuloos. Seda põhjustavad inimestel M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum. Tuberkuloos levib inimeselt inimesele süljepiisakeste abil (köhimine, aevastamine, laulmine jne). Kui tuberkuloositekitaja hingatakse sisse, siis jõuab ta kopsualveooli, kus ta fagotsüteeritakse ja ta paljuneb aeglaselt neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Kopsus tekib väike kolle, noodul
annaabi.ee 
