Leeni küsis Vidrikult, et ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud. Leeni jooksis koju ja lõikas kodus suure, paksu viilu leiba ning määris paksult võid peale. Ta hiilis majast välaj ja läks üle nurmade jälle Vidriku juurde ning andis talle võileiva. Vidrik sõi, nagu poleks ta mitte kunagi söönud. Leeni istus ta kõrvale ja toetas oma pea tema õlale. Leeni küsis Vidrikult, et kas Vidrik teda ei armasta. Vidrik käskis Leenil suu pidada, sest kala olevat tal konksu otsas. Vidrikul näkkas. Vidrik tõmbas konksu välja. Selle otsas oli suur kala. Vidrik näitas seda ühkustades ka Leenile. Leeni ei näinud midagi läbi pisarate. Leeni kõndis Vidriku juurest ära. Ta möödus toomingast, mille kõik helbed olid maha kukkunud. Maas oli nagu lumi. Leeni möödus oma ,,kuningatütardest", kelle päike oli põletanud ruskeks, kui Mooramaa mehed. Viimane helves kukkus maha. Leeni istus, nelgilill juustes ning ta
Tat undis end osana sellest maastikust. Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala. -Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks Vidrikule võileiba tooma. -Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis. Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas tüdruk talle lähenes ja jälgis ikka veel ainiti vett. -Leeni hakkas nutma, ning ütles Vidrikule, et too ei armasta teda. Kuid samal ajal näkkas
Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla enda inimlikele ihadele ja tegi midagi täiesti lubamatut ja väära. Leenil siiani armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Leeni salaja armastas Vidrikut, kes ei teinud temast välja. Ei ta soovinud muud kui poisi armastust, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leeni arust midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud. Popi ja Huhuu võisid olla täiesti erinevad loomad, erineva mõtlemise ja käitumisega, veel
Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks, tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi. Ei oleks ta tohtinud sealt põõsast piiluda nende tegemisi, ning neid enda mureks teha. Leenil endalgi armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Vidrik oli see, kes pani Leeni südame kiiremas rütmis tuksuma. Ei ta soovinud muud kui Vidriku armastus, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Vidriule oli isegi kalapüük tähtsam kui Leeni, teda ei huvitanud mida Leeni tundis või mida ta ei tahtnud tunda. Ainuke mis luges oli õngekork vee peal, miski muu ei lugenud tol hetkel. Nõndaks mõistis Leeni, et Vidrikult armastust oodata oli narr ning lootusetu
annaabi.ee 
