(Marsella jt., 2012). Haiguse diagnoosimisel peab silmas pidama, et AD on mitmete faktorite ja asjaolude kokkulangemisel tekkinud põletikuline seisund, mida ei saa üksiku mediaatori, antikeha või tsütokiini esinemisega selgitada (Marsella jt., 2012). AD kliiniline pilt on väga varieeruv. Ärritunud nahapiirkond kiheleb, mida koer proovib sügamise, lakkumise, närimise või hõõrumisega leevendada. Ka võib koer pead raputada. See omakorda kahjustab nahka veelgi, tekitades leemenduse ja koorikud. Olenevalt põhjustavast allergeenist võib haigus omada sessoonset iseloomu (õietolmu korral) või esineda aastaringselt. Tavaliselt on tabandunud nägu, kõrvalestad, kõht, kaenal, kubemepiirkond ja lahkliha piirkond. Mitmete dokumenteeritud ja tõestatud AD juhtumite uurimise tulemusena on koostatud abistavad juhtnöörid diagnoosimiseks – Favroti kriteeriumid. (Hensel jt., 2015) AD diagnoosimisel lähtutakse nii välistamise meetodist kui ka Favroti
sagedamini labakäsi ja randmeid. Kontaktekseemi tekkimist soodustab lapsena põetud pärilikust ülitundlikkusest põhjustatud nahapõletik, kokkupuude allergeenide ja ärrititega ning stress. Käteekseemi põevad sagedamini naised. Haigus algab enamasti sõrmuse alt, levides sealt külgnevatele aladele, eriti 3. sõrme ja peopesa suunas. Labakätel olevad kolded on ebakorrapärase kujuga, leemendavad tugevalt ning tekivad kord ühes, kord teises kohas. Haigusest haaratud nahk sügeleb. Leemenduse kadumise järel muutuvad kolded kuivaks, ketendavaks ja nendesse ilmuvad lõhed. Kui lööbest on haaratud küünevall, siis kaasneb küünekahjustus küüneplaat muutub krobeliseks. Ravi: 14 Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatvad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit). Asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korral vanne ja sagedast pesemist ei soovitata.
annaabi.ee 
