kuid juba siis hakkasid inimesed mugavduma:. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi ei oska me öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof. Vabas looduses olla on siiski rahulik ja meeldiv, kus mõtiskleda oma mõtete üle ja nautida seda ilu, mis meid ümbritseb. Ootamatusest rääkides on lumi maha tulnud isegi varakevadel . ,,/ Videvikul maha leemendas pehmet lund. / Mõtted ise tõusvad eneses, kui on tund. / Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. Marie Under ja Henrik Visnapuu on mõlemad väärt kirjanikud ja oleks hea, kui kogu eesti rahvas neid mäletab, kui väga sõnaosavate ja meeli rikastavate inimestena ning nende teadmine väärib minekut põlvest põlve. Marie Under kirjutas loodusest rohkem pehmemal ja lapselikumal toonil, kuid ta suutis olla ka piisavalt otsekohene. Henrik Visnapuu väljendas
,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" (,,Maakera on mürgitet") Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi me ei oska öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof. Aga loodus on siiski enamjaolt rahulik ja tore aeg, kus mõtiskleda oma mõtete üle ja nautida seda ilusat, mis ümbritseb meid. Ootamatusest rääkides on lumi maha tulnud isegi varakevadel . ,,/ Videvikul maha leemendas pehmet lund. / Mõtted ise tõusvad eneses, kui on tund. / Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. /" (,, Nüüd on öö ja kuu") Marie Under ja Henrik Visnapuu on mõlemad väärtkirjanikud ja kogu eesti rahvas on kohustatud neid mäletama, kui väga sõna osava ja vapsutavate inimestena ning nende teadmine väärib minekut põlvest põlve. Kuna igal eestlasel on kord ja kohus teada, kuhu ta on sündinud ja kes on teinud väga palju, et muuta seda kohta paremaks, kui ta oli ennem.
annaabi.ee 
