lõikepunktis. Optilise peatelje joonistame punktist O läätsega risti. Optilist peatelge kujutatakse joonisel kriipsjoonega. Joonis 23: Vasakul on lahenduse esimene ja paremal teine samm. 3. samm Läätse fookust pole jooniselt praegu võimalik leida, kuid leida saab fokaaltasandi. Selleks joonistame kiirega P S paralleelse kiire T U , mis läbib läätse keskpunkti. Kõik kiirega T U paral- leelsed kiired koonduvad läätse läbimise järel ühes fokaaltasan- di punktis. Seega koonduvad kiired P S ja T U läätse läbimise järel ühes punktis. Kuna kiir P S murdub läätses ja liigub edasi piki joont SQ, siis asub kiirte SQ ja T U lõikepunkt fokaalta- sandis. Fokaaltasand ristub optilise peateljega ja läbib fookust. Leidmaks fookuse asukohta, tõmbame optilisele peateljele rist-
pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused; ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsütosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polünukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparal-leelsed); 7) ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA koosneb riboosist, fosfor-happejäägist ja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA). RNA struktuur sarnaneb DNA omale, kuid ta molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast 7. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus (matriitssünteesi olemus).
annaabi.ee 
