(aminohapete ja peptiidide) hulga kaudu, sest hüdrolüüsunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav. Aktiivsuse määramisel kasutatakse erinevaid substraate ja iga ensüümipreparaat lahustatakse talle sobiva pH-ga puhvris. See sõltub uuritava proteaasi substraadi spetsiifilisusest ja aktiivsuse pH-optimumist. Proteaasi aktiivsuse määramisel kasutatakse erinevaid pH piirkondi: hapud proteaasid, neutraalsed ja leelisproteaasid. Selles töö toimus uuritava proteaasi aktiivsuse määramine pH=8,4 juures. Antud töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja peptiidid sadestatakse lahusest trikloroäädikhappega, mis ühtlasi inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisaldus määratakse spektrofotomeetriga. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped on tänu 280 nm piirkonnas paiknevale
tingimustel toimuval valgu hudroluusil vabanevate produktide (aminohapped, peptiidid) hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH - optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate ja iga ensuumipreparaat lahustatakse talle sobiva pH - ga puhvris. Kasutatakse järgmisi pH - piirkondi: 2,5 ± 0,5 - hapud proteaasid, 7,2 ± 0,5 - neutraalsed proteaasid, 9,0 ± 0,5 - leelisproteaasid. Enne tööle asumist informeerib praktikumi juhendaja, millise pH juures toimub uuritava proteaasi aktiivsuse määramine. Käesolevas töös kasutatakse ensuumi substraadina kaseiini. Ensuumireaktsioonil hudroluusumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid (Mr > 10 000) sadestatakse lahusest
annaabi.ee 
