Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leeliskeskkonnas" - 5 õppematerjali

Anorgaanilise keemia eksam praegune-2012 --- versioon
7
doc

Anorgaanilise keemia eksam praegune (2012 -...) versioon

· saadakse tänapäeval lihtsooladest : · FeCl2 + 2KCN Fe(CN)2 + 2KCl · Fe(CN)2 + 4KCl K4Fe(CN)6 · - kasutatakse fotograafias, anal. keemias jm · K3Fe(CN)6 - kaaliumheksatsüanoferraat(III), · "punane veresool"; lahustub vees · (vesilahus rohekas) · saadakse näit (summaarne reakts.) : · Fe2Cl6 + 12KCN 2K3Fe(CN)6 + 6KCl · Tegelikult kulgeb reakts 2 etapis : · Fe2Cl6 + 6KCN + 6H2O 2Fe(OH)3 + 3KCl + 6HCN · Fe(OH)3 + 6KCN K3Fe(CN)6 + 3KOH · Leeliskeskkonnas K3Fe(CN)6 redutseerub : · 4K3Fe(CN)6 + 4KOH 4K4Fe(CN)6 + 2H2O + O2 · Mõlemat tüüpi kaaliumheksatsüanoferraate kasutatakse · erinevate raudioonide määramiseks: · Fe2+ + K3Fe(CN)6 "Turnbulli sinine" (sade) · Fe3+ + K4Fe(CN)6 "Berliini sinine" (sade) · Kaua aega arvati, et need sinised ühendid on erineva koostise ja struktuuriga; · praeguseks on teada nende identsus · (tuvastatud röntgenograafiliselt) - · mõlema koostis vastab valemile KFeIIFeIII(CN)6

Keemia → Anorgaaniline keemia
73 allalaadimist
Broom
10
doc

Broom

5KBr + KBrO + 3HSO 3Br + 3KSO + 3HO Belousov-Zhabotinsky võnkereaktsioone on väga ulatuslikult uuritud ja teoreetiliselt tõlgendatud ning kasutatud huvitava ning efektse keemilise demonstratsioonkatsena. Perromaadid on mõõdukad oksüdeerijad, lahustuvad hästi vees. Nende süntees on seotud tehniliste raskustega- tavaliselt saadakse neid Na- või K-bromaatide oksüdeerimisel vaba flouriga leeliskeskkonnas: BrO + F + 2OH- BrO- +2F + HO 6 KASUTAMINE JA TOODANG Suurimad broomitootjad maailmas on USA ja Iisrael, viimane neist surnumere bromiidide baasil; järgnevad Venemaa , Suurbritannia, Prantsusmaa jt. Broomi kasutatakse mitmesuguste broomiderivaatide, nii anorgaaniliste kui orgaaniliste ühendite tootmiseks. Viimaseid kasutatakse orgaanilises sünteesis

Keemia → Keemia
71 allalaadimist
Anorgaaaniline keemia kokkuvõte
20
doc

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

O-aon ühendites erinev: -1, +1, +3, +5 ja +7. Lahustumisel vees osaliselt reageerib sellega. Hapetega ei reag.Leelistega →hüpobromit. O2, N2: vahetult ei reageeri. Süsinikuga ei reag. Vesinikuga (kuumutamisel) → HBr (vesinikbromiid). HBr – vesinikbromiidhape üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBrO – hüpobroomishape nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija, soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas. HBrO2 – broomishape väga ebapüsiv, soolad suhteliselt stabiilsed. HBrO3 – broomhape vesilahused kontsentreeritavad kuni konts.-ni 50%; tugev hape soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad. HBrO4 – perbroomhape tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni. Tugev oksüdeerija. Kasut: broomiühendite tootmiseks Jood (I)- Avastas B.Courtois 1811 rannalähedaste merevetikate tuhast. Looduses ainult 1 (stabiilne) isotoop 127I. Tüüpiline hajutatud element. Looduses laialt

Keemia → Keemia
21 allalaadimist
Anorgaaniline keemia I
11
doc

Anorgaaniline keemia I

raske (kuid väga "liikuv") tumepunakaspruun vedelik. Broomi molekul on kaheaatomiline: 10 Br2. Hapetega ei regeeri. Broomi sisaldavad happed; HBr ­ vesinikbromiidhape (soolad bromiidid), gaasil. HBr vesilahus üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBr H+ + Br . HBrO ­ hüpobroomishape ;nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 ­ broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 ­ broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.ni 50%; tugev hape, soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO3) . Broomi saamiseks kasutatakse :mere ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett, soolalahuseid, mis tekivad K väetiste tootmisel

Keemia → Anorgaaniline keemia
99 allalaadimist
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Monosilaan SiH4 ja disilaan Si2H6 – värvitud, ebameeldiva lõhnaga gaasid, ülejäänud silaanid – värvitud, väheviskoossed, mürgised lenduvad vedelikud, väga ebameeldiva lõhnaga Pürofoorsed; juba disilaan plahvatab õhuga kokkupuutes (termiliselt püsivaim on monosilaan), kui n ≥ 3 – tugev plahvatus Iseloomulik omadus – kerge oksüdeerumine (seetõttu on nad head redutseerijad) – hüdrolüüsumine, eriti leeliskeskkonnas: SiH4 + 2H2O → SiO2 + 4H2 SiH4 + 2NaOH + H2O → Na2SiO3 + 4H2 Leelise toimel on võimalik ka Si—Si- sideme katkemine: H3Si - SiH2 - SiH3 + 6H2O → 3SiO2 + 10H2 Halogeenidega reageerivad silaanid plahvatusega, madalatel tº-del moodustuvad halogeniidid, samuti HHal-dega. Org. ainetega → räniorgaanil. ühendid Saamine 1) silitsiidide (sageli Mg2Si) lagundamine hapete või leelistega → SiH4 (reakts.-mehh. Keerukas, produkt ebapuhas)

Keemia → Keemia
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun