kuni 67 %. Leelisakud said laiema kautuse alles 20. sajandi keskel materjalide maksumuse tõttu. Nikkelkaadmiumaku (NiCad) omandas kasutamisküpsuse alles 1948. aastal. Keemia arenedes töö jätkus ja praegu leidub palju erinevate elektrokeemiliste süsteemidega vooluallikaid. Hõbetsinkaku (AgZn) leiutati 1941.aastal, hõbekaadmium (AgCd) 1957. aastal. Pliiakudega võrreldes on leelisakud mõõtmetelt väiksemad, kohati vastupidavamad. Teatud leelisakusid (AgZn) saab kasutada palju külmemas kliimas kui pliiakusid ning säilitada kauem, ilma et nende omadused halveneksid. Leelisakude miinuseks on tunduvalt kõrgem hind, üksikelemendi madalam pinge ning keskkonnaohtlikus. Tänapäeval otsitakse ka NiMH akudele võimalikku asendajat nikli kõrge hinna ja keskkonnakahju tõttu. Mobiiltelefonides näiteks on NiMH akud asendatud enamasti Li-ioon akudega. Siiski leiavad leelisakud olulise koha mitmetes
(Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Teised akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2 Cd + Ni2O3 + 2H2O CdO + 2Ni(OH)2
V-ni. (Timotheus, 1999:259-260) Sellest tuleb lähemalt juttu osas 1.4. Pliiaku puuduseks on tema suur mass (plii tihedus on 11 300 kg/m3), tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Muud akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju – 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2 Cd + Ni2O3 + 2H2O CdO + 2Ni(OH)2
sisetakistus. LEELISAKU e. RAUD-NIKKELAKU Leelisaku keskmine pinge purgil on 1,25 Volti. Uuematel (NiMH) akudel on pinge kuni 1,4 Volti ja kasutegur kuni 67 %. Pliiakudega võrreldes on leelisakud mõõtmetelt väiksemad ja vastupidavamad, kasutusiga ulatub 25 aastani. Elektrolüüt - KOH vesilahus - tihedusega 1,19 - 1,21 g/cm3, mis laadimisel- tühjenemisel ei muutu. Tiheduse erinevus oleneb tootjast ja kliimaatilisest piirkonnast. Teatud leelisakusid (AgZn) saab kasutada palju külmemas kliimas kui pliiakusid ning säilitada kauem, ilma et nende omadused halveneksid. Leelisakude puudusteks on: - tunduvalt kõrgem hind, - üksikelemendi madalam pinge, - keskkonnaohtlikus. LEELISAKU e. RAUD-NIKKELAKU Tänapäeval otsitakse ka NiMH akudele võimalikku asendajat nikli kõrge hinna ja keskkonnakahju tõttu. Mobiiltelefonides näiteks on NiMH akud asendatud enamasti Li-ioon akudega.
70 25 Temperatuuri langedes elektrolüüdi tihedus tõuseb ja tõustes langeb. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 15 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.8 Leelisakud Leelisakusid kasutatakse eelkõige rasketes tingimustes ( vibratsioon, tõuked, keskkonna temperatuuri suured kõikumised jms). Aktiivainete koostise järgi jagatakse leelisakud 3-e rühma: 1) kaadium-nikkel akud 2) raud-nikkel akud 3) hõbe-tsinkakud. Laevadel kasutatakse põhiliselt kaadium-nikkel akusid. Aku koosneb teraspaagist, plaatide plokist elektrolüüdist. Positiivsete plaatide aktiivainena kasutatakse nikkelhüdroksiidi Ni(OH) 3 , negatiivsetel plaatidel aga
annaabi.ee 
