Lõputöö Lõputööks on ühe tahke soola, mis võib olla kaksiksool, või lahuse analüüs, kus tuleb määrata nii katioon(id) kui anioon. Katioonid kuuluvad alati erinevatesse katioonide rühmadesse. Töö juures ei viida läbi leekreaktsioone, vaid määratakse katsetega lahusest. Tahke soola puhul tuleks valmistada vesilahus, kusjuures kõik kasutatud tahked soolad on vees lahustuvad. + NH4+ määrata alglahusest Katioonide segu + HCl Sademes PbCl2, Hg2Cl2, Lahuses II, II, IV ja V rühm
P6. LÕPUTÖÖ P6.1 Ülesanne Sain ülesandeks määrata tahkes soolas number 9 ühe või kahe katiooni ja ühe aniooni sisaldumine. Katioonide määramisel ei kasutata antud töös leekreaktsioone. P6.2 Töö sooritamine Katioonide määramine Valmistasin tahkest soolast vesilahuse. Esmalt kontrollisin, kas katioonide hulgas esineb ammooniumioon. Selleks lisasin 1 ml enda valmistatud alglahusele Nessleri reaktiivi. Lahuses muutusi ei toimunud, punakaspruuni sadet ei tekkinud, seega ei olnud soolas ammooniumioone. I rühma katioonide tõestamine Alustasin katioonide rühmade eraldamist vastavalt süstemaatilise analüüsi skeemile. Valasin
*Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada *Osteoporoos luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas *Ateroskleroos veresoonte lupjumine, 2) Leelismetallide üldiseloomustus, miks annavad mõned metallid leekreaktsioone ja millised on tuntumate metallide leekreaktsioonide värvused. Leekreaktsioonid: *Li punane *Na kollane *K kahvatulilla *Rb punakaslilla *Cs sinine piisab juba 10(astmel 10)g suurusest kogusest, et reaktsioon saaks toimuda väga tundlik. kuumutamisel ühendid lenduvad ja aatomid ergastuvad. Selle tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Üleminekumomendil ühendid kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust.
Samas on II A rühma metallide aatomiraadiused veidi väiksemad kui sama perioodi leelismetallidel. Seetõttu leelismetallidega võrreldes loovutavad II A rühma metallid oma elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid. 2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes leelismetallidega on neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus
annaabi.ee 
