Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle. Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemperatuuri. Seega puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemperatuuri vahel. Täheldatav on üldine tendent, et leekpunkt tõuseb koos kütuse keemistemperatuuri tõusuga ja et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet (Joonis), mille põhiosad on mahuti 1, mahuti 2 ja elektrilise kuumutusega vann. Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega, süüteseade 5, termomeetri pese 5 ja painduv võlli otsas olev segisti 7. Kaanes on kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pöörlemisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi.
samuti määratakse kõrgeim lubatud eelsoojendustemp väliskeskkonnast isoleerimata mahutis. See temp peab olema vähemalt 10ºC madalam leekpunktist. Kuna vedelkütus on erineva keemistemp.-iga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemp.-i. Seetõttu puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemp.-i vahel. Täheldatav on vaid üldine tendents, et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Suhteliselt tühine lisand madala leekpunktiga komponenti kõrge leekpunktiga raskes naftasaaduses avaldab leektäpile märgatavalt suuremat mõju kui näitkes sama kogus rasket naftasaadust kerges. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet PVNE (vt. seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi.