kalli hinnaga kätte on võidelnud. Nad taganevad ja taganevad, kuni leiavad end jälle teisel poolt valli! XV laul Troojalased põgenevad parajasti kabuhirmus, kui Zeus sügavast unest ärkab. Idamäelt pilku Trooja vägede poole pöörates näeb ta kreeklasi rünnakul, Poseidonit, kes neid õhutab ja juhib, näeb Hektorit Xanthose jõe kaldal oimetuna maas lamavat, ning talle saab silmapilk kõik selgeks. Ta pöördub Hera poole ja naelutab tema külge oma leekiva pilgu. ,,Ah seda sa siis plaanisidki!" hüüab ta. ,,Sa petsid mind ja panid mind magama! Vaata ette, Hera!" jätkab ta, jumalikust vihast puhevil. ,,Kord oled sa mu viha juba tunda saanud! Mäletad, kuidas ma su jalgupidi pilvede vahele kõlkuma riputasin! Võin seda sinuga veelkord teha!" Hera vastab kahvatades: ,,Ei ole Poseidon minu soovitusel troojalaste vastu pööranud, usu mind, Zeus... Kui tahad, võin kohe alla tema juurde lipata ja öelda, et ta sõjatandrilt lahkuks..."
Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud Marie Under, Ain Kaalep, Gustav Suits, Johannes Semper. Sonettidega on nõnda, et natuke meenutab dsässmuusika lugu. Kõigepealt antakse teema, mis kaheksandas katrääni reas tipneb. Tertsettides peab lõppema puändiga. Under toob eesti luulesse kõigepealt sensuaalsuse ja seksuaalsuse, isikliku armastuse, ja toob värvi. Mis on valgest kuni leekiva punaseni välja. Selle esimese sonetikogu moto on, läbi teema, on arm elada. Tohutu elutahe, elurõõm. Need on siis komponeeritud nelja aastaaja rütmi. See suur rõõm elada on ka sügisel, talvel, kevadest ja suvest rääkimata. Seal on 50 sonetti, millest kõige tuntumad on ,,Ekstaas", ,,Sinine terrass" ja ,,Sirelite aegu". ,,Ekstaas" joovastus, ülim nauding. Elab niisuguse tundega, et on viimane päev. Soneti teema on elamine maine, see on ülim ekstaas, siis, kui