valitsejanna Kleopatraga ja sai Egiptuselt rahalist tuge. Peagi puhkes Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. 31a eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka rannikuvetes lüüa, nad põgenesid Kleopatraga Egiptusesse, kus nad mõlemad ennast tapsid. 30a eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas sellega kõik Vahemere maad. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Caesar oli edukas väejuht ja poliitik, kes vallutas Gallia, oma leegionitega tungis Rooma, pidas palju edukaid sõdu. Ta tapeti liigse mõju ja Kleopatra tõttu 44eKr Senatis. „Rubicot ületama“ rasket otsust vastu võtma „Liisk on langenud“ nüüd on asi tehtud Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Mitmed Augustuse järglased sai tuntuks
vastasega võrdseks teha ja nii tehes olid nad oma tsentri, niiet nad ainult hädavaevu suutsid seda koos hoida. Neist paremal oli väike kõrgendik, mida nad ostsustasid kaitsta reserviga ja see asetus, kuigi oli paanika ja põgenemise algus, osutus ainsaks põgenike kaitse meetmeks. Bennus, gallide sõjapealik, kartis mingit riugast vaenlase nappides numbrites ja arvates, et kõrgem koht oli hõivatud selleks, et reserv võiks rünnata gallide tiiba ja tagalat kui nende esirinne on hõivatud leegionitega, juhtis oma rünnaku reservi pihta, arvates, et kui ta ajaks need sealt minema, siis saavutaks tema väed kerge võidu tasasel maapinnal. Nii ei olnud ainult õnn vaid ka taktika barbarite poolel. Teises armees ei jäänud järgi midagi, mis meenutaks üht roomlastest, ei kindralitest ega lihtsõduritest. Nad olid kohutatud ja kõik, millest nad mõtlesid, oli põgenemine ja nii põhjalikult olid nad pea kaotanud, et palju rohkem põgenes Veiisse, vaenulikku linna, kui
Vercingetorix. Arverne juhtinud magistraadid olid tapnud tema isa ning ta oli ka Gallia vabaduse poolt. Hõimu eliit oli mässu vastu, sest kaua oli oldud roomlastega liidus. Vercingetorix kogus suure relvastatud kaaskonna ja sai Gergovia hõimu kuningaks. Ta moodustas suurima hõimudeliidu, mida roomlased siiani olid näinud. Paraku läks tal väga halvasti. 53. a lõpus eKr ründas ta Caesarit lõunas, lootes teda sedasi tegevuses hoida ja tegeleda ükshaaval leegionitega põhjas, kuid Caesar reageeris ootamatult kiiresti ja lõi sissetungijad Rooma provintsist tagasi ja viis 52. aasta talvel väed gallide suureks üllatuseks üle lumiste Cevennide otse arvenide territooriumi südamesse. Ta jättis Brutuse sinna rüüstama ja läks ise väikese salgaga põhja oma leegione juhtima. Caesar üritas meelitada galle avalahingusse aga see ei õnnestunud. Mitu tugevat hõimu ühinesid veel Vercingetorixiga
annaabi.ee 
