Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu.
ettevaatlik, enesessesulgunud, tagasihoidlik ja naeru põlgav mees. (Tiidus, 1997, 181) Võimule saades oli Tiberius 55-aastane. Päris sujuvalt Tiberiuse võimule pääsemine ei kulgenud. Pannoonia leegionid nõudsid uuelt keisrilt paremaid tingimusi ja hakkasid tõrkuma. Varsti eemaldusid sellisest vastuolust aga ebausklikud sõdalased kuna sõdurite nõupidamise ajal toimus kuuvarjutus. Raskused tekkisid aga Reini leegionides, kes olid selle poolt et Germanicus kuulutataks keisriks. Tema aga ei lasknud ennast kiusatusse viia. Sõjamehed olid samuti Germanicuse poolel sest nad vihkasid Tiberiust, kes oli julm väejuht. Nad näitasid Germanicusele oma armidega kaetud keha kuid Tiberius oli juba ammu eelnevalt lapsendanud Germanicuse, kes oli tema vennapoeg, ning viimane tõotas et tapab pigem iseenda kui truudusvannet oma kasuisale.
jätkub suhteliselt stabiilne areng. Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5. saj-st Doonau keskjooksult Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides Põhjala 7.-10. sajand Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050) Merele suunatud liikumine, ekspansioon Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa aladel esimesed teadaolevad (Birka, Hedeby, Kaupang, Vana-Laadoga, York jt) Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6 ha, valli pikkus 1300 m, paiguti 10 m kõrgune
annaabi.ee 
