9 m. Põletite ambrasuuride läbimõõt on 800 mm. Kolde laius on 5.74 ja sügavus on 5.6 m. Peamiseks suurusteks, millest sõltub maagaasi põlemisstabiilsus, on: väävli sisaldus kütuses, primaar ja sekundaarõhu vahekord ning koldesse suunduva kütuse ja õhusegu soojendamiseks süttimistemperatuurini, saadakse peamiselt viimase segunemisel kõrgtemperatuuriliste koldegaasidega ning osaliselt ka kiirguse teel leegilt. Mida suurem on väävli sisaldus kütuses, seda madalam on segu süttimistemperatuur. Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega.
on separeerida aur veest vlja. Need sepearatsiooni seadmed paiknevad allpool vee nivood. Allapoole vee nivood paigaldatakse perforeeritud trosselplaat. ##AURU JA VEE KATELDE KTTEPINNAD (NENDE KONSTRUKTSIOONID)## Kik katla kttepinnad on pindtp soojusvahetid. Olenevalt gaaside voolusuunast jaotatakse katla kttepinnad kolme rhma: 1)Pikivoolupinnad 2)Ristivoolu kttepinnad 3)Segavoolu kttepinnad Soojuslekande iseloomu jrgi jaotatakse kalta kttepinnad: 1)Kiirguskttepinnad st, et soojus kantakse leegilt kolde erkaanidele le 90% on kiirgus. 2)Konvektiivkttepinnad antakse soojust kuumadelt gaasidelt konvektsiooni teel, niteks lekuumendis, konomaiseris ja hueelsoojendis vastavalt aurule, hule ja veele. Kiirguskttepinnad asuvad koldes. 3)Aurutus kttepinnad on need kttepinnad, kus toimub vee kuumutamine keemiseni, vee aurustamine, mis lppeb kllastunud auru tekkimisega. Kik need protsessid toimuvad kolde ekraanides vi koldesse paigaldatud torusiugudes (see on vikekateldes ja keskmistes kateldes)
annaabi.ee 
