Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena. Kohati tungib kuusk ka I rindesse. Männid on enamasti hästi laasunud ja sirge tüvega. Suurem mullaviljakus selles tüübis on tingitud peamiselt moreenist, mullad on sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele
Männid on enamasti hästi laasunud ja sageli on kahjustanud juurepess. Just juurepess tõttu aeglaselt. sirge tüvega. Suurem mullaviljakus selles tüübis põhjustab vanemate kuusikute hõrenemist ja Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. on tingitud peamiselt moreenist, mullad on juurdekasvu langust. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1.2 Nõmmemetsad sekundaarsed leeedemullad L(s) või huumuslikud 1/10, nende seisund on hea, vähem leidub Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus leedemullad L(h). Siin võib männikute boniteet tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid. puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed
annaabi.ee 
