Kett pidi kogu trassil valmis olema 18.30. Üritust juhiti radioteel (kõikidel osalistel paluti kaasa võtta raadioaparaadid). Läti, Leedu ja Eesti raadio ühissaade algas kell 17.00. Selles saates luges Marju Lauristin ette Rein Veidemanni kirjutatud, vandena mõeldud teksti ja hüüdis eetrisse mööda ketti suust suhu kuni Vilniuseni edasiantava, protestipäeva tähistava märgusõna,,Vabadus!" See läks nii hinge, et hakati laulma eestläti ja leedukeelset laulu. Enne ja pärast ketti toimus rahvarohkeid protestiüritusi. Üritusel esines kõnedega palju tähtsaid inimesi nende juures ka praegune Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Veel tuli Rahvarinde sõna viia Viljandi lauluväljaku suurkogunemisele. Enne Viljandit algas tugev vihmasadu, kuid õnneks lakkas üsna pea. Lauluväljak oli inimesi täis. Ka kett oli valmis saamas ja hüüti: ,,Vabadus!" Meeleavaldus algas kell 21.00. Korraldamine oli jäetud
väga mulle peale ei läinud. Parimaks esituseks jäi minu silme läbi esimese eestlanna esitatud laul. Lauludest oli muidugi parimad eestikeelsed laulud. Leedulannade ja leeduka esituste juures jäi mulle silma paar asja, mis olid imalikud või ei meeldinud. Esiteks, kui oli ühe leedulanna kord esinema minna, siis öeldi laulule inglisekeelne nimi, kuid lavale tulles kuulsime me hoopis vene- või leedukeelset laulu. Teiseks ei sobinud mulle need laulud, sest nad kõlasid täpselt nagu kahekskümnendate diskosaalide hitid. Viimase esineja viimane laul jättis mulle eriti halva tunde, sest, kui muidu oleks ma võinud seda Bruno Mars-i lugu veel kuulata, siis peale leeduka esitust ma seda laulu eriti kuulata ei tahaks. Tundus, et tema esitus rikkus normaalse laulu ära. Tegelikult ei olnud päris nii, et ainult eestlannad tegid head esitused ja teised kõik olid halvad.
Küll aga tema tegevus ladina tähestikus Leedu kirjakeele vastu põhjustas uut pahameelt Leedus nii harituma kui ka lihtrahva hulgas. Ettepanek laiendada Vene kirillitsat Leede kirjakeele tehti juba enne mässu. Eesmärgiks vähendada aadli ja ka Poola aadli mõju lihtrahvale. 1864 avaldati kirillitsas leedukeelne õpik Zemaitia koolide jaoks, mis anti välja võimude toel. Siiski kukkus see aktsioon läbi ja kokku õnnestus avaldada vaid 50 kirillitsas leedukeelset teost. Muravjov kuulutas ka välja keelu avaldada ladina tähestikus leedu keelseid trükiseid. Hakati ka hävitama juba varem trükituid teoseid. Leedu üldsus reageeris sellele aga hulgalise illegaalse ladina tähestikus trükitud leedukeelsete trükistega. Väljaspool Leedut trükiti sajandi lõpul üle 7000 erineva ladina tähestikus leedukeelse teose. Suurt rolli selle levitamisel etendasid nn raamatukandjad. Selle
Leedus kaotas tiitli üle 40 000 väikeaadliku. Tagakiusati katoliku kirikut - sekulariseeriti kirikumaad, eesmärgiks vähendada majanduslikku võimsust. 1844. aastal allutati juudi elanikkond üldisele valitsemiskorrale (sõjaväekohustus). 1864. aastal keelustati leedu kirjasõna. Sellele järgnes trükikeeld. 1891-1903 vene politsei konfiskeeris 200 000 köidet illegaalseid leedu raamatuid. 1864-1904 trükiti Vene riigis vaid 77 leedukeelset teost siis väljaspool piire anti välja 4000 raamatut (USA). Pärisorjuse kaotamine ja maareform 1861-1864 - Esimesed sammud talurahva olukorra parandamiseks olid ettevõetud 1840. aastal - Laiendas kroonuvaldustes talurahva omvalitsust ja üleminek teorendilt raharendile. 1844. aastal võeti vastu seadus, millega reguleeriti mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid. 1863. aasta tsaari ukaas - Talupojad vabastati teorendikohustusest mõisnikele. Alandati maksukoormust
annaabi.ee 
