11.1988 Balti riikidest esimesena esitas. Läti-Leedu olid üsna äraootaval seisukohal. Muidugi on peale iseseisvumist Eesti (president Meri), Läti (president Ulmanis) ja Leedu (presidendid Brazauskas ja Adamkus) nii poliitilised kui ka majanduslikud kursid erinenud. Nördimusega võib jälgida nägelusi, millele kulutatud energiat võiks kasutada hoopis otstarbekamalt koostöö arendamiseks. Samuti ei pea ma õigeks Eesti kutsumist euroläbirääkimiste esimesse vooru usun, et eriti leedukatel on seda raske alla neelata. Taasiseseisvumine ja Balti kett jäävad minu jaoks Balti riikide ühtsuse sümboliteks ning loodetavasti on neil riikidel tulevikus enam sarnast kui erinevat.
Salajane Leedu komitee (punased) Konstantin Kalinowski - Anti välja "Talurahva tõde" ajalehte. Valged olid aadlikud. Punased soovisid sõda, kuid valged soovisid laiendada oma aadli õigusi. Eesmärk: Taastada Poola-Leedu riik. 1863. aastal moodustati Leedu ja Valgevene Ajutine Valitsus. 15 000 ülestõusnut leedulast vastu 100 000 vene sõduri. Lahing kaotati, nüüd lahingute pidamine muutus partisanivõitluseks. Sygmunt Sierakowsky - Sõjaväeline üldjuht Leedukatel, juhtis 2000 mehelist salka. Zemaitijas - Preester, kes juhtis väesalka. Kindral Mihhail Muravjov surus maha ülestõusu: Hukati üle 200 juhi; põletati kümneid külasid, elanikud küüditati (Siberisse, Vene kubermangu) ülejäänud sõjaväkke ja karistustööd. Aadlid kaotavad oma domineeriva staatuse ühiskonnas. Venestus Poolas- Haridusminister Sergei Uvarov ametliku rahvusluse doktriin - Kõik tuli allutada isevalitsuse, õigeusu ja vene rahvusluse huvidele. 1832. aastal suleti
tekitas poliitilisi proteste. Juunis toimusid loata kogu öö kestvad kogunemised Tallinna lauluväljakul. Karl Vaino asendati Vaino Väljasega. Väljas andis märku valmidusest teha Rahvarindega koostööd ja võttis osa laulva revolutsioooni kulminatsioonist, Rahvarinde septembris korraldatud hiigelüritusest lauluväljakul, kus üheskoos laulis 250 000 inimest ehk veerand kõigist eestlastest. - Oma ,,uus ärkamine" oli ka lätlastel ja leedukatel. 1988.a pikk ja kuum suvi nägi külluses palavikulist isamaalist tegutsemist. Kõikjal võis kohata keelatud rahvuslippe. Riias ja Vilniuses hiiglaslikud meeleavaldused. 23.aug meeleavalduses osales üle 200 000 leeduka. Leedus edutati etteotsa Algirdas Brazaukas, kes sai kohe populaarseks, kui teatas Vilniuse katedraali tagasiandmisest katoliku kirikule. Lätis Anatolijs Gorbunovsist, parteijuhiks Janis Vagris. Rahvarinded- Lätis juhtiv
annaabi.ee 
