Kui 1998. aastal hinnati näiteks liike rohekärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohekärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998. aasta seisuga on meie samblaliikidest ohustatute kategooriast välja arvatud ning tavaliste liikide kategooriasse viidud 20 liiki (6 helviksammalt ja 14 lehtsammalt), ka on näiteks linnuliik põldvutt kategooriast ohualtid liikunud leebemasse kategooriasse ohulähedased. Varasemalt on Eestis Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel punane raamat kokku pandud kolmel korral aastail 1979., 1988. ja 1998. 1982. aastal on punasest raamatust välja antud ka nn rahvaväljaanne, kuhu on lisatud liigikirjeldused, mis aitavad liike looduses paremini ära tunda.
Toimetamise teemad 209 pidevalt meeles pidada sedasorti muutuste subjektiivsust, st asjaolu, et arvamused võivadki olla erinevad, kusjuures mõlemal on täpselt ühtemoodi õigus. Soovitused Olenevalt kõnealusest tööprotsessist võivad igat eelnimetatud liiki nähtused kuuluda ranges mõttes vigade hulka, mis vältimatult toovad kaasa negatiivse hinnangu ja mille parandamine on tõlkijale vähemalt mingil määral kohustuslik, või ka leebemasse soovituste klassi, mille sisseviimine on tõlkija otsustada ja mis negatiivset hinnangut toovad kaasa kas vigadest vähem või üldse mitte. Soovitusi, eriti kui nende mittearvestamine ei tee tõlkijale juurde rohkem tööd kui soovituse läbilugemine, pole tõepoolest hädavajalik põhjendada. Need on toimetaja heatahtlik nõuanne, kuidas tõlkija tema arvates saaks praeguse teksti paremaks teha ja ka ise areneda. Mõned neist teevad tõepoolest teksti mingis mõttes paremaks, ja
annaabi.ee 
