sajandi keskpaigas. Kolmandast kaevandist, uue refektooriumi alusesest keldrist avastati täitepinnase eemaldamise järel reoveekollektor ning hüpokaustahi. Ahju eesruumidest leiti 14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega taheti välja selgitada ruumide algne põrandatase, sellest madalamaid kihte uuriti surfidega. Välja kaevati kahe tulekoldega, refektooriumi kütmiseks kasutatud kerise ning tellistest laotud leeasemega köögiruum. Nende arheoloogiliste uuringutega näidati, et kloostri pikk, mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84, 86] 2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud. Väljakaevamistel selgus, et kloostri tegutsemise ajal oli koht kasutusel aiamaana, mida näitab kuivenduskraavi olemasolu
tavaliselt kaupmehed ning nad hoidsid oma kaubavarusid ülemistel korrustel. Linnahoonete küttekolded Leeasemed olid enam-vähem nelinurksed alused, mille peal tehti tuld ning valmistati ühtlasi ka süüa. Tuli soendas samas ka seda ruumi või hoonet, kus ta asus. Üks vanimaid ning lihtsamaid küttekoldeid ning toiduvalmistamise kohti. 12.-13. sajandil ei olnudki paljudes saksa linnades ahju sees, vaid oligi lihtsalt leease, mis soojendas ka kogu ruumi ära. Leease ning kerisahi leeasemega on leitud TÜ Botaanikaaia arheoloogilistel kaevamistel. Kerisahjud olid nagu kerisahjud ikka, kuid viikingiaja lõpus tekivad juba kerisahjud, mille ees on ka leease. Selliseid ahjusid võib leida aga vaid Eestis ning mõnel pool ka Lätis. Kerisahjud olid ehitatud peamiselt paekividest ning maakividest. Keskaegsetes linnas olnud kerisahjudele on tehtud aga teatud täiendusi. Kolde sisemises osas on kasutatud juba küllaltki palju telliseid
annaabi.ee 
