õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (,,Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus") ja sellele lisatud saksakeelne ,,Lectori Carminis Esthonici" (,,Eestikeelse luuletuse lugejale") näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1) põhimõttel ,,igaühele on oma tegevus armas" kuulutab eesti keeles luuletamise humanistlikule õpetlasele vääriliseks tegevuseks; teose pealkiri aga kinnitab Opitzi poolt saksakeelsele luulele kehtestatud reeglite järgimist. Eestikeelset luulet kirjutas R
pastoreile mõeldud käsiraamatust ,,Hand- und Hauzsbuch...". 1637 Heinrich Stahl avaldab esimese eesti keele grammatika ,,Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen". 1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele)
annaabi.ee 
