arvestavate rahulepingute koostamisele. Kõige tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versaille'i rahuleping. Versaille'i rahu tingimused: Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lothringi ning mõned alad sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lisaks pidi Saksa vähendama oma sõjaväge 100,000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka leavastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud e maksta reparatsioone.
rootist tuli üle 1000 vabatahtlikku tuli võitlema Soome Vabadusõtta manerheimi väkke. Rootsi soovis ennast kaitsta Karjala maakitsisel rajajõel. Rootsil olid kindlad plaanid kaitsealaks koostööks soomega. Valitsused andsid vabad käed Rootis ja Soome armede tegevuse planeerimiseks. Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan varasemast ajast ühistegutsemiseks Eestiga Soome lahel vastasena nõukogude liit. Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid
annaabi.ee 
