misnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jnud peale iglus, vaid hoopis raha, mida misnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks. Kuid ei halvenenud ksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linnaigused, mis on juba ainuksi oma phimttes tiesti negatiivne, rkimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigivim hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem ldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid vimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajrjel kannatada neil kadus vimalus linna pgemisega vabaks saada. Tekib ksimus: Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea? Ka paljud misnikud kaotasid reduktsiooni kigus oma valdused. Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid klgi. Siin viks mainida niteks luterluse vidukiku (selle punkti le vib muidugi vaielda me ei tea ju, vib-olla
Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks. 6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas üha rohkem linnadele ettekirjutisi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7) TOO VÄLJA 2 PEAMIST LINNADE ARENGUSUUNDA ROOTSI AJAL. MIS PIDURDAS LINNADE ARENGUT? MILLINE LINN JA MIKS SAAVUTAS ROOTSI AJAL KIIREMA ARENGU? NIMETA 3 TÖÖSTUSHARU, KUS ASUVAD TEGUTSEMA MANUFAKTUURID. KES OLI ''TALURAHVAKAUPMEES''? 2 peamist arengusuunda Rootsi ajal olid käsitöö ja manufaktuurid. Linnade arengut pidurdas see, et kaup liikus mujal-läbi Narva, Tallinna või Pihkvast iidset maanteed mööda Riiga. Narva saavutas
annaabi.ee 
