uans- sidesse, v~oib punktidega 1.3 ja 1.5 tutvumisel soovitada v~otta neis esitatud v¨aited esialgu t~oestuseta v~oi piirduda m~one lihtsamaga neist t~oestustest. Definitsioon 1. Funktsiooni f (x), mille m¨a¨aramispiirkonnaks on k~oigi naturaalarvude hulk N, nimetatakse jadaks. Suurust xn = f (n) nimetatakse jada u ¨ldliikmeks. 31 Jada t¨ahistamiseks kasutame liikmeti esitust {x1 , x2 , . . . , xn , . . .} v~oi l¨ uhemalt {xn }nN ehk {xn }. N¨aide 1. Vaatleme jada {(n - 1)/n}, st {0; 1/2; 2/3; 3/4; 4/5; . . . ; (n - 1)/n; . . .}. Suuruse n piiramatul kasvamisel t¨ aheldame, et jada liikmed l¨ahenevad arvule 1, st eri-
3 2 B. 30 8 Read 8.1 Rida. Rea summa Reaks nimetatakse l~opmatut summat u1 + u2 + . . . + uk + . . . = uk (8.1) k=1 Liidetavaid selles summas nimetatakse rea liikmeteks ja liiget uk rea u ¨ ¨ldliikmeks. Uldliikmest saame indeksile k v¨a¨artusi andes konkreetsed liik- med. Kui rea liikmed on reaalarvud, nimetatakse rida arvreaks. Kui aga liikmed on muutuja x funktsioonid, st uk = uk (x), k = 1, 2, . . ., nimetatakse rida funktsionaalreaks. Esmalt vaatleme arvridu. Tuntumad arvread on geomeetriline rida a1 + a1 q + a1 q 2 + . . . + a1 q k + . . . = a1 q k (8.2)
annaabi.ee 
